„Plahvatavad“ e-sigaretid: Uudislugude taga peituv tõde
Ikka ja jälle ilmub nii meil kui mujal maailmas uudiseid ning videoid plahvatavatest e-sigarettidest. Tegemist ei ole siiski laialdase probleemiga, vaid taolised uudislood levivad kiirelt ning neid jagatakse laialdaselt sotsiaalmeedias. Kuid probleemiks ei ole mitte see, mis tegelikult e-sigaretiga juhtus, vaid see mida inimesed arvavad juhtuvat.
Puuduvad igasugused tõendid, et e-sigaretid plahvatavad mingil määral rohkem kui mistahes akutoitel elektroonilised seadmed. Miks sellised valearusaamad levivad on tegelikult väga lihtne: veipimine ei ole mitte-suitsetajate seas just kõige populaarsem teema ja just seetõttu on see sotsiaalmeediale ning uudislugudele lihtne sihtmärk, mille pihta armutult tuld anda. Sellisete hirmulugude levitamine toob aga kaasa nii oportunistlike poliitikute kui ka tavainimeste hukkamõistu ning loob veipimisele halva maine.
E-sigaret ei plahvata, plahvatab aku.
Esmatähtis on mõista, et e-sigaret ise ei plahvata. Mis aga võib plahvatada on laetav patarei või aku. Juhul kui e-sigaret on mingil moel vigane, siis on tegemist just kahjustatud akuga. Väga oluline on ka mõista, et plahvatus ei ole korrektne termin mida kasutada, sest reaalne plahvatus on väga haruldane juhus. Mis tihti juhtub on järkjärguline akusisese surve ning temperatuuri tõus, mis võib viia lekkeni või hõõguva gaasi plahvatamiseni. Gaasiga kokkupuutel võib inimene saada põletushaavu.
Probleemid e-sigareti akudega võivad olla seotud ka inimeste endi hooletusega. Nimelt ei ole aku turvaliselt e-sigareti seadmes, vaid seda kantakse lahtiselt kotis või taskus, kus aku võib kokku puutuda näiteks müntide ning võtmetega. Kontakt positiivse ning negatiivse pooluse vahel on aldis looma keemilist reaktsiooni aku enda sees, mille tagajärjel tõusevad nii surve kui ka temperatuur, mis võivad viia gaasilekkeni. Uudislugude pealkirjad, mis kuulutavad, et kellegi e-sigaret plahvatas on tegelikud lood sellest, kuidas mõni lahtine aku kas kuumenes üle ning läks põlema või siis plahvatas.
Meedia ei tee vahet erinevatel seadmetel.
Kõik meedias käsitletud plahvatusjuhtumid on reeglina põhjustatud mehaaniliste MOD’ide kasutamisel. Mehaaniline MOD erineb täielikult klassikalisest reguleeritavast e-sigaretist. See on reguleerimata seade, millel puudub elektrooniline kiibistik ning töötab otse aku pealt. Kui klassikalise e-sigareti kasutamisel on küttekeha takistus liiga madal või esineb mingisugune lühis, seade katkestab voolu peale andmise ning annab vea teate, kaitstes ja informeerides tarbijat. Mehaaniline MOD jätkab töötamist olenemata küttekeha takistusest, mis võib ebapiisavate elektrooniliste teadmiste puhul viia aku kuumenemise ja kirjeldatud tagajärgedeni.
Kõik tänapäevased reguleeritavad seadmed on väga võimekad, varustatud kontrolleritega tagamaks väga intensiivset kuid tavatarbijale ohutut veipimiskogemust ning puudub otsene vajadus kasutada mehaanilist seadet. Mehaaniline MOD ei ole Eesti turul populaarne ja on mõeldud vaid väga heade elektrooniliste teadmistega inimestele ning kasutuses pigem hobikorras kasutatavate seadmetena, mitte tulemuslike suitsetamisest loobumise abivahenditena.
Liitiumioonakud on kasutuses mitmetes erinevates tehnikaseadmetes.
E-sigareti akud ei ole aga ainsad akud, mis võivad „plahvatada“. See võib juhtuda erinevate elektrooniliste seadmetega, mis kasutavad liitiumioonakusid nagu näiteks mobiiltelefonid. Lühis, mis tekib aku ülekuumenemisel toob endaga kaasa gaaside tekke ning tulikuumade gaaside vabanemise. Lisaks võib see viia ka plahvatuseni juhul kui surve läheb liiga suureks ning akukate rebeneb. Tegemist on äkilise reaktsiooniga, mille kutsub üldjuhul esile hooletus või aku valesti kasutamine. Aku liigne kasutus või üle koormamine võib viia liitiumi-ioonide akumuleerumiseni ühele elektroodile, mis omakorda toob kaasa lühise. Taoline reaktsioon on aeglane ning märkamatu, kuid tegemist on siiski tõsise olukorraga. Peamine, mida meeles pidada on see, et akut ei tohi kunagi lahtiselt kusagil hoida. Aku peab tingimata olema kaitstud ning selle seisukorda tuleks regulaarselt kontrollida. Eriti tuleks tähelepanu pöörata takistusele.
Enamik e-sigareti seadmeid kasutab kas liitiumioonakusid või siis liitiumpolümeerakusid. Üldjuhul on tegemist turvaliste akudega, kuid siiski on võimalik endale soetada vigane aku, eriti kui ostetakse odavalt ja ilma kontrollimata, kas edasimüüja on seaduslik.
Probleemiks on võlts-akud
E-sigareti seadme aku töötab põhimõttel, et toitenuppu vajutades tekkiv vooluring (läbi positiivse ning negatiivse pooluse) juhib voolu seadmesse. Igasugune juhtiv materjal, mis ühendab kahte poolust teeb täpselt seda sama, kuid kui miski ei „tõmba“ akust võimsust, siis tekib lühis ning energia liigub akusse tagasi, mille tagajärjel aku kuumeneb üle ning võib seejärel plahvatada. Akude voolutugevusel on piir ning tuleks kindlasti kontrollida, kas teile müüdud aku vastab ka tegelikult müüja poolt märgitud spetsifikatsioonidele. Probleemiks on ka võlts-akud, mis on tihti madala voolutugevusega akud, mis on mähitud nii, et need immiteeriks tuntud mudeleid, mida inimesed teavad ning usaldavad. Peaaegu kõikidel populaarsetel akumudelitel on turul olemas ka võltsingud.
Ka vigased akukatted võivad viia lühiseni. Õhuke plastikust kate hoiab ära kokkupuute aku metallist põhiosa ja seadmes oleva „akukambri“ külgede vahel. Katkise kattega aku tuleks välja vahetada või siis lasta akule uus kate panna. Mingil määral võib aku eluiga ning tervist mõjutada ka laadimine. Sellised juhud, kus valesti laadimine tooks kaasa aku plahvatamise on küll harvad, kuid siiski on võimalus, et valet tüüpi laadija koormab aku üle. Üle laadimine võib viia selleni, et aku muutub ebastabiilseks. Samuti võib üle laadimist põhjustada defektne laadija ning see tõttu on oluline hoida ka oma laadijal silm peal, vältimaks õnnetusi.
Veipijad, kes jälgivad akuohutuse eeskirju ei koge üldjuhul mitte mingeid probleeme ning veel vähem „plahvatavaid“ akusid. Tulevikus võivad aga riskid väheneda, kuna juba praegu on töös uued akumudelid, mis asendaks liitiumakus süttiva elektrolüüdi vedeliku stabiilse tahke klaas-elektrolüüdiga. Lisaks on välja töötamisel ka akudisain, mille positiivse ning negatiivse pooluse vahel tulekindel tõke.