Nikotiinipatjade 4 mg/g piir võib kasvatada illegaalset turgu, mitte seda vähendada

Eestis kavandatav tubakaseaduse muudatus seaks nikotiinipatjade ja mitme teise nikotiinitoote maksimaalseks nikotiinisisalduseks 4 mg ühe grammi segu kohta. Tegemist ei oleks üksnes tavapärase regulatiivse kohandusega, vaid väga ulatusliku muutusega, mis jätaks suure osa praegu legaalselt müüdavatest toodetest nõuetele mittevastavaks.

Nicorex toetab eesmärki vähendada alaealiste nikotiinitoodete tarvitamist, piirata nende ligipääsu nikotiinitoodetele ja tõkestada illegaalset kaubandust. Küsimus ei ole eesmärgis, vaid selles, kas kavandatav 4 mg/g piir aitab seda eesmärki tegelikult saavutada.

Eesti Nikotiinitoodete Edasimüüjate Liit juhib oma Justiits- ja Digiministeeriumile esitatud vastuskirjas tähelepanu, et nii ulatusliku piirangu mõju legaalsele turule, tarbijakäitumisele, piirikaubandusele ja illegaalsele müügile ei ole piisavalt analüüsitud.

 

4 mg/g ei ole mõõdukas piirang

Eelnõu seletuskirjas on toodud näide Eestis müüdavast nikotiinipadjast, mille nikotiinisisaldus on 50 mg/g. Liikumine 50 mg/g tasemelt 4 mg/g piirini tähendaks enam kui kümnekordset erinevust.

See ei tähenda, et väga kõrge nikotiinisisaldusega tooted peaksid jääma piiranguteta turule. Mõistliku ülempiiri arutamine on põhjendatud. Kuid enne nii ulatusliku piirangu kehtestamist tuleks teada:

• kui suur osa legaalselt müüdavatest toodetest turult kaoks;

• kui palju täiskasvanud kasutajaid see mõjutaks;

• millise toote või müügikanali juurde kasutajad edasi liiguksid;

• kas suureneks sigarettide kasutamine, piirikaubandus või illegaalne internetimüük;

• milline oleks mõju aktsiisilaekumisele ja järelevalvekoormusele.

ENEL-i vastuskirja järgi ei ole nendele küsimustele eelnõu mõjuanalüüsis piisavalt vastatud. Ilma selleta ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata, kas 4 mg/g piir vähendaks nikotiinitarbimist või suunaks olemasoleva nõudluse lihtsalt kontrollimata kanalitesse.

 

Nõudlus ei kao koos legaalse tootega

Regulatsioon võib muuta seda, milliseid tooteid legaalses kaubanduses müüa tohib, kuid see ei kaota automaatselt olemasolevate täiskasvanud kasutajate nõudlust.

Kui kasutaja senine toode legaalselt turult eemaldatakse, on võimalikud mitu käitumismustrit. Kasutaja võib valida nõrgema toote, minna üle teisele nikotiinitootele või loobuda. Samas võib ta hakata toodet hankima välismaalt, vahendaja kaudu, sotsiaalmeediast või illegaalsest veebipoest. Mõnel juhul võib inimene pöörduda tagasi sigarettide juurde.

Just sellist asenduskäitumist tuleks enne piirangu kehtestamist uurida. Vastasel juhul võib regulatsioon vähendada kontrollitud ja maksustatud turu osakaalu, kuid mitte nikotiinitoodete tegelikku kasutamist.

 

Illegaalne müügivõrgustik on Eestis juba olemas

ENEL-i vastuskirjas toodud andmed puudutavad eelkõige e-sigarettide illegaalset turgu, mitte otseselt nikotiinipatju. Need näitavad siiski, kui kiiresti suudavad kontrollimata müügikanalid täita legaalsele turule tekkiva tühimiku.

ENEL-i 2025.–2026. aasta e-sigareti jäätmeseire andmetel moodustasid Eestis või kogu Euroopa Liidus keelatud tooted vähemalt 45% kogutud jäätmemahust. See on ENEL-i uuringutulemus, mitte Nicorexi sõltumatult kontrollitud hinnang. Uuring hõlmas 75 610 ml kogumiskastide sisu 14 linnas ja piirkonnas.

Piirkonniti ulatus illegaalsete toodete osakaal ENEL-i andmetel Tallinnas 44%-ni, Tartus 53%-ni, Rakveres 61%-ni ja Narvas 77%-ni. Samuti on olemas eestikeelse sisuga illegaalsed veebipoed ja sotsiaalmeediapõhised müügikanalid, mille kaudu saadetakse kaupa pakiautomaatidesse ning välditakse vanusekontrolli.

Need tulemused ei tõesta automaatselt, et nikotiinipatjade 4 mg/g piir kasvataks illegaalset turgu samas ulatuses. Need tõendavad aga, et vajalik taristu, müügikanalid ja nõudlust teenindavad võrgustikud on Eestis juba olemas. Kui legaalselt müüdavad nikotiinipadjad muutuvad olemasolevate täiskasvanud kasutajate jaoks sobimatuks, võivad samad kanalid hakata senisest rohkem pakkuma ka nõuetele mittevastavaid nikotiinipatju.

 

Läti kogemus vajab enne ülevõtmist hindamist

Eelnõu seletuskirjas on 4 mg/g piiri põhjendamisel lähtutud muu hulgas Läti regulatsioonist. ENEL-i vastuskirja järgi on aga Läti Kaupmeeste Liit hoiatanud Eesti valitsust sarnaste piirangute ülevõtmise eest, viidates seadusliku turu vähenemise, illegaalse turu kasvu ja riigitulude languse riskile.

Seetõttu ei piisa üksnes viitest, et sarnane piir kehtib teises riigis. Enne Läti mudeli rakendamist Eestis tuleks analüüsida, kuidas on piirang mõjutanud Läti legaalset müüki, aktsiisilaekumist, salakaubandust ja tarbijakäitumist.

Eesti on väike ja avatud turg. Piiriülene liikumine, pakiautomaadid, rahvusvahelised veebipoed ja sotsiaalmeedia muudavad illegaalse müügi korraldamise lihtsamaks kui suletumal ja suuremal siseturul.

 

Alaealiste kaitse eeldab ligipääsukanalite sulgemist

Nicorex peab alaealiste nikotiinitoodete kasutamist tõsiseks probleemiks. Nikotiinitooted on mõeldud üksnes täiskasvanutele ning inimesed, kes ei ole varem nikotiini kasutanud, ei peaks nikotiinitoodetega alustama.

Samas tuleb eristada toote nikotiinisisaldust ja alaealise ligipääsu tootele. Alaealine ei tohi nikotiinitoodet legaalsest müügikohast osta sõltumata sellest, kas toote nikotiinisisaldus on 4 mg/g või kõrgem.

Kui alaealine saab toote siiski kätte, on probleem vanusekontrollis, vahendajate kasutamises, ebaseaduslikus müügis või kontrollimata internetikanalites. Legaalselt täiskasvanutele müüdava toote ulatuslik muutmine ei pruugi neid kanaleid sulgeda. Halvimal juhul võib see muuta illegaalse müüja valiku legaalse müügikohaga võrreldes atraktiivsemaks.

Seetõttu tuleks rohkem tähelepanu pöörata:

• alaealistele müügi kontrollimisele;

• täisealiste vahendajate kaudu ostmise piiramisele;

• sotsiaalmeedia müügikanalite avastamisele;

• illegaalsete veebipoodide sulgemisele;

• tolli- ja järelevalvevõimekuse suurendamisele;

• vanusepiirangu rikkumiste tegelikule menetlemisele.

 

Nicorexi seisukoht: piirang peab olema tõenduspõhine

Nicorex ei ole nikotiinipatjade mõistliku nikotiinisisalduse ülempiiri vastu. Ülempiir peab aga põhinema Eesti turu tegelikel andmetel, terviseriskide hinnangul ja kasutajate käitumise analüüsil.

Praegusel kujul kavandatav 4 mg/g piir tuleks eelnõust välja jätta seni, kuni on läbi viidud terviklik mõjuanalüüs. Analüüs peaks hõlmama legaalse turu müügiandmeid, olemasolevate täiskasvanud kasutajate eelistusi, võimalikku tagasipöördumist sigarettide juurde, piirikaubandust, illegaalset internetimüüki, aktsiisilaekumist ja järelevalveasutuste tegelikku võimekust.

Regulatsiooni edukust tuleks hinnata mõõdetavate tulemuste põhjal: kas alaealiste kasutamine vähenes, kas illegaalsete toodete osakaal langes ja kas ebaseaduslike müügikanalite arv vähenes.

Kui piirang vähendab legaalset turgu, kuid kasvatab kontrollimata toodete kättesaadavust, ei ole see rahvatervise seisukohalt edukas regulatsioon.

Alaealiste kaitsmine ja illegaalse turu tõkestamine eeldavad tugevat järelevalvet ning läbimõeldud, proportsionaalset ja tõenduspõhist regulatsiooni. Legaalse ja kontrollitud turu järsk piiramine ilma tarbijakäitumist analüüsimata võib saavutada soovitule vastupidise tulemuse.