0 Klienditeenindus
Klienditeenindus ×

Live Chat E–R 09:00–17:00, ülejäänud aegadel vastatakse tagantjärgi e-mailile!


Palun sisesta andmed, et saaksime vajadusel vestluse ajaloo Sulle saata

E-vedelike, SNUS-i, e-sigarettide ja nende tarvikute müük e-poes Tubakaseaduse kohaselt keelatud.

Paljastatud: Rämpsteadus, mis tapab suitsetajaid


Dr Konstantinos Farsalinos
teeb palju veipijate kogukonna heaks. Ta on tunnustatud teadlane, kes veedab palju oma ajast veipimisvastase rämpsteaduse ümberlükkamiseks.

Vastuseks tema püüdlustele ühe uuringu tagasivõtmiseks sai ta tarbijalt järgmise meili:

 

Lp Dr Farsalinos

Ma soovisin teid lihtsalt tänada teie ürituste eest, et NEJM võtaks tagasi oma uurimuse formaldehüüdi kohta e-sigarettides. Ma olen kindel, et see on olnud aeganõudev ja masendav protsess. Kuid just see uurimus veenis minu 23-aastast poega, et e-sigaretid on tegelikkuses väga ohtlikud ja et tal on parem jätkata suitsetajana. Olles ise endine suitsetaja, praegune e-sigareti tarbija, murrab see mu südame, kui näen teda kõrvalt endiselt oma keha hävitamist samal ajal, kui on olemas palju ohutum alternatiiv. Tal on raske vaimuhaigus, millega kaasnevad psühhoos ja paranoia. Seetõttu on teda väga raske ka ümberveenda. Minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt on sellise üsna ebaolulise uurimustöö avaldamine olnud täiesti vastutustundetu ja toob kindlasti kaasa veel minu poja lugudega sarnaseid lugusid.

Seega suur tänu, et proovisite

A.

 

See südantlõhestav lugu ulatub suure probleemi tuumani... vigaste uuringute kasutamine veenmaks inimesi, et veipimine on ohtlik.

Ja sarnased lood on levimas üle kogu maailma.

Inglismaa rahvatervise aruandes ja sellele lisatud avalduses juhivad autorid tähelepanu kahele põhipunktile:
 

  • „Praegune parim hinnang on see, et e-sigaret on umbes 95% vähem kahjulik kui suitsetamine.”
  • „Ligi pool elanikkonnast (44,8%) ei usu, et e-sigaretid on vähem kahjulikud kui suitsetamine.

Seega mis toimub?

Enamasti sõltuvad need asjad, mida me võimalike ohtude kohta kuuleme, ebakvaliteetsetest uuringutest autoritele sobiliku informatsiooni väljanoppimisest. Probleem on selles, et see ka toimib. Teadusliku uuringu järjeldustega kokku puutudes on lingile klõpsamine ja enda jaoks tõendite kontrollimine tihti liiga palju tööd. Lihtsam on tulemusi nimiväärtusena võtta, kuid sageli pole need õigustatud. Seega, millised on need  ebakvaliteetsed uuringud kust veipimisvastased endale kõige tihedamini sobilikke fakte välja nopivad? Milliste uurimustööde tsiteerimise peaksid nad lihtsalt lõpetama?

 

Siin on 18 kõige hullemat.

 

E-sigaret uuring

1 – Varjatud formaldehüüd e-sigareti aerosoolides

Loe uuringut

Selles uuringus otsiti formaldehüüdi vabastavaid aineid e-sigareti aurus. Seadmeid testiti nii madala kui ka kõrge pinge juures.

Mida avastati

Madala pinge juures formaldehüüdi vabastavaid aineid ei leitud, kuid kõrgema pinge puhul leiti. Kõrge pinge tulemuste põhjal arvutati välja, et risk vähile on e-sigarette kasutades 5 kuni 15 korda kõrgem, kui suitsetades.

Selle uurimuse tagajärel hakkasid ilmuma artiklid sarnaste pealkirjadega nagu „E-sigaretid võivad eraldada suurtes kogustes formaldehüüdi

Mis selles valesti on?

Põhiprobleem selle uurimuse juures on see, et sellise pinge ja coili kombinatsiooni tulemuseks oleks alati „kuiv mahv.” Need omakorda maitsevad ääretult ebameeldivalt (kõrbev vatt) ja ei vasta e-sigarettide tegelikule igapäevakasutamisele. See fakt on kinnitatud ka hilisema uuringu poolt.

Kasutuskõlblike seadistuste juures neid kemikaale ei leitud.

See olukord on võrdeline sellega, kui seadistaksime rösteri maksimumi peale, mõõdaksime seejärel kantserogeenide taset sealt välja hüpanud söestunud saia pinnalt ning seejärel sööksime selle saia ära riskides vähiga. Suur probleem on aga selles, et keegi ei söö tuhastatud röstsaia.

Uuringu analüüsid:

E-vedelik uuring

2 – Elektrooniliste sigarettide kasutamise seostamine põlevate tubakatoodete suitsetamise alustamisega varases noorukieas.

Loe uuringut

Selles uuringus uuriti, kas e-sigarettide proovimine on seotud suitsetamise alustamisega. Teadlased kasutasid selleks rühma mis koosnes üle 2500st 14-aastasest mittesuitsetavast noorest.

Mida avastati

Õpilased, kes proovisid veipimist suitsetasid suurema tõenäosusega kuus või kaksteist kuud hiljem, võrreldes nendega, kes ei olnud kunagi veipinud.

Meedia võttis kiirelt „hüppelaua” seisukoha pealkirjadega nagu „E-sigareti kasutamine võib olla hüppelauaks tavapärase suitsetamise juurde

Mis selles valesti on?

See uurimus ei näita, et noored sattusid läbi e-sigareti nikotiinist sõltuvusse ning liikusid edasi tavalise suitsetamise juurde. See näitab lihtsalt seda, et noored, kes eksperimenteerivad nikotiiniga ühes vormis, eksperimenteerivad suurema tõenäosusega ka teises vormis.

Uuringu läbiviinud teadlased ka ise märgivad, et antud uuring ei saa kindlaks määrata, et e-sigaret põhjustas suitsetamise.

Kuigi nad üritasid neid kontrollida, leidub siiski loomulikke erinevusi mittesuitsetajate, kes proovivad e-sigaretti, ja nende vahel, kes seda ei tee. Need segased muutujad vastutavad tõenäoliselt ka selliste tulemuste eest.

Uuringu analüüsid:

e-sigarettide kohta tehtud uuringud

3 – Nikotiini ja e-sigarettide aurude kokkupuude kahjustab endoteeli ja tekitab põletikku

Loe  uuringut

Selles uuringus puutusid kokku hiired ja inimese kopsurakud e-sigareti auru, nikotiinivaba e-sigareti auru ja sigareti suitsuga.

Mida avastati

Uuringus leiti, et e-sigareti aur mõjutab kopsekatvaid rakke ja põhjustab põletikku. Need tulemused teatati kui „E-sigareti aur – isegi nikotiinivaba – kahjustab kopsurakke.”

Mis selles valesti on?

Dr. Konstatinos Farsalinos toob välja, et nikotiini kogused, mida uuringus kasutati, olid palju kõrgemad kogustest, mis on leitud suitsetajate verest.

Kõige madalama nikotiini sisaldusega vedelik oli üle 500 korra kõrgem, kui see, mis on leitud suitsetaja verest. See tähendab, et nende uuringu tulemuste otsene rakendamine reaalsete veipijatega on täiesti sobimatu. Dr. Farsalinos nimetab tulemuste säärast avalikustamist „poliitikaks, mitte teaduseks.”

Uuringu analüüs:

Hiir veibib

4 – Kokkupuude e-sigarettidega kahjustab hiirte kopsude antibakteriaalset ja viirusevastast kaitsevõimet

Loe uuringut

Selles uuringus lasti hiirtel hingata kaks nädalat järjest e-sigareti aurusid. Teadlased uurisid „vabade radikaalide” kahjustusi kopsus ja nende võimeid terveneda nakkustest.

(vaba radikaal – ioon milles on paaritu arv elektroone. Selline ioon on väga ebastabiilne ning võib kahjustada rakke, valke ja DNAd)

Mida avastati

Hiirtel, kes puutusid kokku e-sigareti aurudega, võttis kopsupõletikust ja gripist tervenemine kauem aega, kui hiirtel, kes puutusid kokku lihtsalt õhuga. Osad neist isegi surid. Selle tulemuse põhjal väideti, et e-sigaretid põhjustavad suuremat riski viiruslikeks nakkushaigusteks.

See omakorda viis meedias pealkirjadeni nagu: „Uuringud viitavad, et veipimine ei pruugi olla nii turvaline kui suitsetajad seda arvavad

Mis selles valesti on?

Väga palju.

Esiteks, hiired ei ole inimesed. Ei saa tõlgendada hiirtega juhtunut, nagu täpselt samasugune asi juhtuks ka inimestega.

Teiseks, veipimise efektid ei olnud võrreldud suitsetamisega. Kõige hullem, mida see tulemus võib näidata, on see, et veipimine ei ole 100% ohutu.

Kolmandaks on juba väga hästi teada fakt, et nikotiin vähendab hiirte ja rottide immuunsus süsteemi.

Ja viimaseks – hiired on palju tundlikumad nikotiinile, kui inimesed. Immuunsus süsteemi probleemid ja surm, mis esines auruga kokkupuutunud hiirte seas, tulenesid ilmselt stressist ja nikotiini mürgitusest.

Uuringu analüüsid:

telefon

5 – E-sigarettide kasutamine riiklikele tubaka tarbimisest loobumise abiliinidele helistajate hulgas

Loe uuringut

Uuringus vaadeldi suitsetamisest loobumise abiliinile helistanute veipimise ajalugu. Nende eesmärk oli välja selgitada, kas e-sigarettide kasutamine mõjutab suitsetajate võimet suitsetamisest loobuda.

Mida avastati

Suitsetajad, kes olid varasemalt e-sigarette kasutanud olid väiksema tõenäosusega uuringu lõpuks suitsetamisest loobunud, kui need, kes ei olnud kunagi e-sigaretti proovinud. Seda uuringut on kasutatud väitmaks, et e-sigareti kasutamine tegelikkuses vähendab võimalusi suitsetamisest loobumiseks.

Mis selles valesti on?

Kõige suurem probleem on selles, kuidas uuringurühm valiti. Kui inimene on proovinud veipimist, kuid helistab seejärel suitsetamisest loobumise abiliinile, tähendab see seda, et tal juba varasemalt ebaõnnestus e-sigarettide abil suitsetamisest loobuda.

Keskendudes üksnes neile suitsetajatele, oli tulemus juba etteteada. Need inimesed olid suuretõenäosusega suitsetajad, kellel on kõige raskem suitsetamisest loobuda ning kes ei pruugi e-sigarettidest abi saada.

Ühtlasi, 28% „e-sigareti grupist” ei veipinud selle loobumiskatse ajal. Antud grupp pandi kokku üksnes selle põhjal, mida nad olid minevikus teinud.

Uuringu analüüs:

e-sigareti kasutamine siseruumides

6 – E-sigarettide kasutamine kahjustab õhukvaliteeti siseruumides ja suurendab e-sigarettide tarbijates lämmastikoksiidi taset

Loe uuringut

See uurimus vaatles erinevate keemiliste ainete sisaldust õhus pärast veipimist. Kohviku suuruses ruumis testiti kolme e-vedelikku vabatahtlike veipijate abiga.

Mida avastati

Tulemused näitasid, et veipimisest vabanesid õhku propüleenglükool, köögivilja glütseriin ja nikotiin, nagu oli ka oodata. Ühtlasi leiti pärast veipimist õhus polütsükliliste aromaatsete süsinike 20% suurenemist ja alumiiniumi taseme kahekordistumist.

Autorid järeldasid, et „e-sigareti saasteained võivad tekitada tarbijale ja passiivsele tarbijale terviseprobleeme.”

Meedia on seda omakorda kajastanud väitega, et veipimine mõjutab negatiivselt siseruumide õhukvaliteeti.

Mis on selles valesti?

„Puhas” õhk pole nii puhas. Just sellepärast on oluline teha teste ka tavaoludes. Vastasel juhul on võimalik, et tavalistes oludes õhus olemas olevad komponendid loetakse katsega tekkinud õhusaaste sisse.

Teadlased testisid küll õhku tavaoludes, kuid tegid seda testimisest erineval päeval. See on aga väga suur probleem, kuna erinevate kemikaalide tase õhus võib olla päeviti väga erinev.

See tõi omakorda kaasa palju kummalisi tulemusi. Näiteks leiti veipimise ajal õhus väiksemaid koguseid metalle, kuigi me juba teame, et e-sigaretid eraldavad väheses koguses metalli.

Ühtlasi, mitte ükski teine passiivset veipimist käsitlev uurimus ei ole leidnud õhku testides polütsükliliste aromaatsete süsinike jälgi.
 

Uuringu analüüs:

e-sigaret vs suits

7 – Elektrooniliste sigarettide ja tavaliste sigarettide kasutamine USA teismeliste hulgas: läbilõikeuuring

Loe uuringut

See uuring vaatles seoseid e-sigareti kasutamise ja suitsetamise vahel Ameerika noorte hulgas. Analüüsimiseks kasutati 2011. ja 2012. aasta riiklike noorte tubakaküsitluste andmeid.

Mida avastati

Tulemused näitavad, et veipijad on palju tõenäolisemad suitsetajad ja suitsetajad, kes on e-sigaretti proovinud, olid väiksema tõenäosusega aasta hiljem suitsetamisest loobunud.

Antud uuringut kasutati laialt hüppelaua efekti tõestuseks ja autorid järeldasid:

„E-sigarettide kasutamine ei heiduta ja võib julgustada tavapärase sigareti tarbimist USA noorukite hulgas.“

Nende pressiteade läks veelgi kaugemale: „UCSF-i uuring - E-sigaretid: USA teismeliste hüppelaud nikotiinisõltuvuse juurde

Mis on selles valesti?

Uuring tõestab ühte asja: inimesed, kes veibivad, on suurema tõenäosusega suitsetajad. Kõik. Kindlalt järeldada, et veipimine põhjustas suitsetamise, on üsna absurdne.

Carl V. Phillips selgitab lahti, kui kriitilised need probleemid selle uuringu juures on. Ta juhib tähelepanu sellele, et kõik leiud oleks samamoodi ideaalselt kooskõlas ka stsenaariumiga: et iga veipija kasutab e-sigaretti suitsetamisest loobumiseks.

Kui oleks uuritud, kumb faktoritest tuli esimesena, oleks antud uuring andnud väikese ülevaate sellest, mis tegelikkuses toimub. Aga seda ei uuritud.

Uuringu analüüsid:

e-sigaret ja passiivne suitsetamine

8 – Passiivne suitsetamine. E-sigarettidest ja tavalistest sigarettidest eralduvad ained: süstemaatiline ülevaade ja vaatlusuuring.

Uuring internetist eemaldatud

Selles uuringus vaadeldi juba olemasolevaid tõendeid passiivse veipimise kohta. Teadlased testisid ka õhukvaliteeti veipija, suitsetaja ja kahe mittesuitsetaja kodus.

Mida avastati

E-sigareti tarbija kodus oli õhus märgatavalt madalam õhusaaste tase, kui suitsetaja kodus. Kuid võrreldes mittesuitsetajate kodudega oli see pisut kõrgem.

Nende vastuste põhjal järeldasid teadlased, et e-sigaretid eraldavad mürke, kaasaarvatud peeneid osakesi, mis rikuvad õhu kvaliteeti.

Mis on selles valesti?

Need tulemused ise näitavad suurt probleemi selle uuringu näitel väitmiseks, et e-sigaretid ei ole kõrvalseisjate jaoks ohutud. Veipija kodu oli mittesuitsetaja kodudest peaaegu eristamatu.

Erinevus ühe kuupmeetri kohta nende kahe keskkonna vahel oli väiksem kui 1/1 000 000 grammi. Suitsetaja kodus aga olid need näitajad 60 korda kõrgemad.

Uuringu analüüsid:

E-sigaret ja keskkond

9 – Keskkonnatervise keskus: vähki põhjustavad kemikaalid e-sigarettides

Loe aruannet

Aruanne hõlmas endas 47 sigarilaadse e-sigareti ja 50 korduvtäidetava mudeli testimist. Teadlased otsisid atseetaldehüüdi ja formaldehüüdi.

Mida avastati

50 toodet ületas California kemikaalide Prop 65 piiranguid. Nad esitaseid ka kõige äärmuslikumad väärtused, mida leidsid: 473 korda üle formaldehüüdi ja 254 korda üle atseetaldehüüdi piiri.

See tõi omakorda kaasa pealkirju nagu: „Kohtuasi - E-sigaretid sisaldavad vähki põhjustavaid kemikaale“

Mis on selles valesti?

Puudub igasugune informatsioon, mida uuringu läbiviijad tegelikkuses tegid. Aruanne väidab vaid, et e-sigarette testiti „realistlikes“ tingimustes. Ühtlasi pole välja toodud ühtegi täpset näitajat, mis kogustes arvuliselt testitud kemikaale leiti.

Autorid mainivad isegi nende testide ohtlikkust (nagu ka antud artikli esimeses uuringus – küttekeha kõrbemine). Kuid nad ei arva endiselt, et vajaksime rohkem teavet, et kontrollida, ega nad ei ole teinud samaolulist viga.

Põhimõtteliselt ütlevad autorid lihtsalt: „me testisime mõnda e-sigaretti viisil, mida me teile ei ütle ja leidsime, et need on teile halvad.“ Seetõttu on selle uuringu tsiteerimine täielik ajaraisk.

Uuringu analüüs:

E-sigareti aur

10 – Elektrooniliste sigarettide vedelikus ja aurus on metalli- ja silikaatosakesi, sealhulgas nanoosakesi

Loe uuringut

Selles uuringus otsiti lihtsalt metalle ja silikaatosakesi e-sigareti aurust.

Mida avastati

Aurudest leiti mitmesuguseid metalle ning täheldati, et 11 ühendit 9st olid suuremas koguses, kui sigaretisuitsus. Teadlased lisasid:

            On teada, et paljud e-sigareti aurus tuvastatud elemendid põhjustavad hingamisteede häireid ja haigusi.

Samuti lisasid nad uuringule juurde üksikasjaliku loetelu terviseprobleemidest, millega need metallid seotud on. Tegu on ideaalse laskemoonaga kõigile neile, kes soovivad e-sigarette maha teha.

Mis on selles valesti?

Lisatud list nende metallidega seotud terivseprobleemidest jätab mulje, et e-sigareti aurus leiti neid kemikaale ohtlikutes hulkades.

Ei leitud.

Tegelikult olid nende tasemed nii väiksed, et on väga väike tõenäosus, et need võiksid mingit ohtu veipijate tervisele osutada. Pole muidugi üllatav, et seda teavet mainitakse harva, kui inimesed antud uuringut tsiteerivad.

Uuringu analüüsid:

E-sigaret ja e-vedelik

11 – Seosed e-sigareti kasutamise ja suitsetamise ning joomise vahel teismeliste seas

Loe uuringut

Selles uuringus küsitleti üle 16 000 Inglismaa loodeosast pärit teismelist. Teadlased uurisid seoseid veipimise, suitsetamise ja alkoholi tarvitamise vahel.

Mida avastati

Tulemused näitasid, et enamus teismelised veipijad on ka suitsetajad ja teismelised kes tarvitavad alkoholi on suurema tõenäosusega veipijad.

See viimane seos toodi välja räigete detailidega. Liigne joomine, joomine purju jäämiseks, alkoholiga seotud vägivald, kange alkoholi tarvitamine ja poodidest alkoholi ostmine olid kõik seotud e-sigarettidele juurdepääsuga.

Uuringu läbiviijate sõnul näitavad leitud tulemused, et e-sigarette kasutatakse eksperimenteerimiseks, mitte suitsetamisest loobumiseks.

Ja kuigi seda antud uuringus ei mainitud, võeti see peagi kasutusele toetava näitena e-sigarettide „hüppelauaks“ olemise väitele.

Mis on selles valesti?

Tegelikkuses see uuring ise ei leidnud, kas teismelised kasutasid e-sigarette regulaarselt. Ainus, mida nad avastasid oli see, kas teismelised olid veipimist kunagi proovinud või endale e-sigareti ostnud, mis peamiselt mõõdab vaid eksperimenteerimise taset.

See paneb ka ülejäänud leiud vastavasse konteksti. Küsitletud teismelised olid eksperimenteerijad, seega kõik šokeerivad seosed olid oodatud. Antud tulemused ei toeta mitte mingilgi viisil järeldust.

Mis puudutab „hüppelaua teooriat“ siis see jagab samu probleeme teiste sarnaste uuringutega. Ei teata kumb tuli enne, kas veipimine või suitsetamine, ja ei tehtud kindlaks ka regulaarset veipimist.

Lühidalt öeldes: selles uuringus ei ole mitte midagi mis viitaks sellele, et e-sigaret on „hüppelauaks“ suitsetamise või alkoholitarvitamise juurde.

Uuringu analüüsid:

kallutatud uuring

12 – USA Toidu- ja Ravimiameti (FDA) hinnang e-sigarettidest

(Tänaseks on uuring internetist eemaldatud)

FDA analüüsis kahe erineva kaubamärgi 18 e-sigareti sisu. Nad otsisid kantserogeene, seal hulgas nitrosamiine ja teisi saastaineid.

Mida avastati

Väiksed hulgad nitrosamiine leiti viiest testitud tootest. Üks neist sisaldas samuti 1% dietüleenglükooli – aine mida kasutatakse jahutusvedelikus.

Uuring viidi läbi 2009ndal aastal, kuid inimesed endiselt tsiteerivad seda.

Mis on selles valesti?

See uuring avaldati kümme aastat tagasi ning nende kümne aasta jooksul on läbiviidud väga mitmeid sarnaseid uuringuid. Dietüleenglükooli pole pärast seda enam kordagi leitud ja kuna seda leiti vaid ühest testitud tootest (väga väikeses koguses), ei saa seda pidada üldlevinud probleemiks e-vedelikes.

Muide, sama ainet lisatakse ka tavalistele sigarettidele. Ja isegi, kui dietüleenglükool oleks leiud igast FDA testitud e-sigaretist, siis sellises koguses ei oleks tegu endiselt suure terviseprobleemiga.

Uuringu analüüsid:

13 – Elektrooniliste sigarettide kasutamine vähihaigete seas: elektrooniliste sigarettide kasutajate omadused ja nende suitsetamisest loobumise tulemused

Loe uuringut

Selle uuringu jaoks värvati üle 1000 vähihaige, kes olid ka suitsetajad. Kõigilt küsiti, kas nad on kunagi e-sigaretti kasutanud ja rühmitati nende vastustele vastavalt. Teadlased küsitlesid neid uuesti 6 kuud hiljem, et teada saada, kellel oli õnnestunud suitsetamisest loobuda.

Mida avastati

E-sigareti kasutajad olid kuue kuupärast sama tõenäosusega suitsetamisest loobunud, kui need, kes e-sigaretti ei tarvitanud. Sõltuvalt, kuidas andmeid analüüsiti, väideti ka, et nende tõenäosus oli väiksem.

Selle uuringu tagajärjel ilmusid meedias pealkirjad nagu „E-sigaretid ei aita vähihaigetel suitsetamisest loobuda.

Mis selles valesti on?

Sarnaselt suitsetamisest loobumise abiliinile helistanute seas läbiviidud uuringuga, klassifitseeriti ka selles uuringus kõik, kes olid e-sigaretti kasutanud kuuaja jooksul enne uuringu algust, „e-sigareti kasutajaks.“ Kuid vaid need, kes jätkuvalt suitsetasid, sobisid uuringus osalema.

Michael Siegel tõi probleemi illustreerimiseks järgneva näite. 1000 e-sigareti kasutajat sisenevad vähihaigete keskusesse, kuid 900 neist on juba edukalt suitsetamisest loobunud. Need 100 inimest, kes ei olnud suitsetamisest loobunud, olid need keda uuringus kasutati.

Kui inimesed keskenduvad ravi läbikukkumistele ja ignoreerivad edulugusid, on võimalik absoluutselt igasugune ravi lugeda ebaõnnestunuks. Kui analüüsida üksnest neid 1000 inimest, kellel on peavalud, mis ei reageeri paratsetamooli ravile või vähk, mis ei reageeri keemiaravile, võib väita, et ka need on ebaefektiivsed ravivõtted.

Uuringu analüüs:

e-sigaret ja suitsetamine

14 – USA põhi- ja keskkooli e-sigareti tarvitajatest mittesuitsetavate õpilaste kavatsus suitsetada sigarette

Loe uuringut

See uuring vaatles e-sigarettide proovimise ja soovi suitsetamist proovida vahelisi seoseid. Andmed võeti 2011-2013 aastate vahemikus läbiviidud küsitlustest, kus uuriti noorte tubakatarbimise kohta.

Põhimõtteliselt on tegu „hüppelaua“ teooriale kinnituse leidmisega. Kui mittesuitsetavad noored, kes kasutavad e-sigarette, on suitsetamisest rohkem huvitatud, võib see tähendada seda, et veipimine põhjustas suurenenud suitsetamise soovi.

Mida avastati

Plaan suitsetamist proovida olid suuremad noorte seas, kes olid kunagi e-sigaretti proovinud või veipinud viimase 30päeva jooksul.

See avastus omakorda viis meedias pealkirjadeni nagu „Teismelised, kes kasutavad e-sigarette proovivad suurema tõenäosusega suitsetamist

Mis on selles valesti?

Kujutage ette teismelist, kes vastas, et järgmisel aastal ta kindlasti ei suitseta, kuid ütles, et kui lähedane sõber talle sigaretti pakuks, siis ta tõenäoliselt ei suitsetaks. Lõppude lõpuks, eakaaslaste surve võib teda mõjutada. Selles uuringus näitab see aga seda, et sellel teismelisel on „kavatsus“ suitsetada.

Selgituseks: kui ühele neist kahest küsimusest vastati „tõenäoliselt mitte“ ja teisele „kindlasti mitte“ loeti see „kavatsuseks suitsetada.“

Isegi kui vastust „tõenäoliselt mitte“ ei oleks klassifitseeritud jah-sõnaks, on seal endiselt probleeme. Kes oleks järgmisel aastal suitsetamise võimalusele avatum: teismeline, kes proovib midagi, mis on suitsetamisega väga sarnane, või see, kes seda ei tee? Vastus on ilmne. See aga ei muuda veipimist „kavatsuse“ põhjuseks.

15 – E-sigareti kasutamise ja suitsetamisest loobumise pikisuunaline analüüs

Loe uuringut

Selle uuringu eesmärgiks oli välja selgitada, kas e-sigareti kasutamine on soetud eduka suitsetamisest loobumisega. Kasutati 949 suitsetajast koosnevat rühma, kes vastasid küsitlustele 2011. ja 2012. aastal. „E-sigareti kasutajad“ eraldati mittekasutajatest ja mõõdeti ka nende kavatsust suitsestamisest loobuda.

Mida avastati

Uuringus leiti, et e-sigareti kasutamine ei olnud määravaks faktoriks suitsetamisest loobumisel aasta hiljem, mis (ennustatult) viis meedias pealkirjadeni nagu „Uuring paneb kahtluse alla, kas e-sigaretid aitavad suitsetajatel suitsetamisest loobuda.“

Mis on selles valesti?

See uuring on täpselt nagu teisedki samale järeldusele jõudnud uuringud, mis väidavad, et e-sigarettidest pole suitsetamisest loobumisele mingit abi. Probleemiks on see, et uuringusse värvati üksnes suitsetajad ning neilt uuriti e-sigarettide kasutamise kohta vaid uuringu alguses. See tähendab, et uuring hõlmas ainult suitsetajaid, kes olid juba varasemalt ebaõnnestunud e-sigareti abil suitsetamisest loobumisel.

Veelgi hullem on fakt, et uuringu alguses 60% „e-sigareti kasutajatest“ antud uuringus ei plaaninudki suitsetamisest järgmise pooleaasta jooksul loobuda.

Seega oli uurimise all väike grupp inimesi, kes olid proovinud e-sigarette, kuid ei olnud suitsetamisest loobunud või oli neil vaid väike soov seda teha ja suitsetajad, kes ei pruukinud selle ajaperioodi jooksul üldse proovidagi e-sigarettide abiga suitsetamisest loobuda. Seega jah, tegu pole just kõige veenvama tõestusmaterjaliga.

Uuringu analüüsid:

16 – Traditsiooniliste sigarettide suitsetamise trend e-sigaretti kasutanud teismeliste ja noorte täiskasvanute seas USAs

Loe uuringut

Selle uuringu eesmärk oli väljaselgitada, milline oli e-sigarettide proovimise mõju 16-20-aastastele mittesuitsetajatele, kes ei olnud suitsetamise suhtes vastuvõtlikud.

Uuringu alguses uuriti noorte veipimise kohta ja seejärel aasta hiljem uuriti, kas osalejad on suitsetanud või muutunud vastuvõtlikumaks selle proovimise suhtes. Uuringusse kaasati peaaegu 700 osalejat.

Mida avastati

Kuueteistkümnest osalejast, kes olid uuringu alguses e-sigaretti kasutanud, üksteist olid aasta hiljem edasi liikunud suitsetamise poole. Nendest üheteistkümnest kuus noort suitsetasid ja ülejäänud viis olid lihtsalt suitsetamise suhtes vastuvõtlikumad. See oli suurem protsent, kui nende hulgas, kes ei olnud veipinud.

Uuringu läbiviijad järeldasid sellest, et „e-sigaretti kasutamist uuringu alguses seostati traditsioonilise sigareti suitsetama hakkamisega“ mis omakorda on viinud meedias pealkirjadeni nagu „Uuring kinnitab: e-sigareti kasutamine on hüppelauaks suitsetamise juurde.“

Mis on selles valesti?

Kuigi see uuring pani paika, kumb oli enne – kas veipimine või suitsetamine, esineb siin siiski juba tuttav probleem. Mõlemad veipimine kui ka suitsetamine on defineeritud tegevusega ka siis, kui on proovitud üksnes üks mahv.

Võttes mahvi e-sigaretist ja hiljem mahvi tavalisest sigaretist, ei ole tegu „hüppelaua efektiga“ nii nagu kõik seda mõistavad. See pisike grupp „e-sigareti kasutajaid“ lihtsalt kuhjas veel probleeme juba vigasesse uuringusse ja ainult kuus neist läks edasi suitsetamise peale.

e-sigaret ja rahvastik

17 – E-sigareti kasutamine minevikus ja suitsetamisest loobumise käitumine tulevikus: rahvastikupõhine uuring

Loe uuringut

Selles uuringus vaadeldi, kas e-sigareti proovimine mõjutab suitsetaja võimet suitsetamisest loobuda järgmise aasta jooksul. Teadlased jagasid 1000 suitsetajat vastavalt nende e-sigareti kasutamise ajaloole ja tegi järelküsitluse aasta hiljem.

Mida avastati

Need, kes uuringu alguses veipisid, olid väiksema tõenäosusega oma suitsetamisharjumusi vähendanud või suitsetamisest loobunud, võrreldes nende suitsetajatega, kes kunagi e-sigaretti tarvitanud ei olnud. Autorid järeldasid sellest, et e-sigaretti proovinud inimesed „suurema tõenäosusega ei suuda tulevikus suitsetamisest loobuda.“

See omakorda viis tüüpiliste tabloidilaatsete pealkirjadeni nagu „E-sigaretid EI aita suitsetajatel sigarettidest loobuda – tegelikult raskendavad need suitsetamisest loobumist.“

Mis on selles valesti?

Selles uuringus kasutati sobiliku testrühma kokkupanekuks vedraid kriteeriume. Nad jätsid välja:

  1. inimesed, kes ei olnud e-sigarettidest kuulnud
  2. Kõik, kes ütlesid, et võivad kasutada e-sigarette
  3. Kõik, kes algselt väitsid, et nad ei taha kunagi e-sigarette kasutada, kuid on seejärel proovinud ja otsustasid, et võivad seda proovida järelküsitluse ajal.

Seega see uuring tegelikkuses ei võrdle omavahel e-sigareti kasutajaid mitte e-sigaretti kasutajatega. See võrdles omavahel suitsetajaid, kes olid kasutanud e-sigarette uuringu alguses, kuid ei olnud suitsetamisest loobunud ja neid, kes järjepidevalt ütlesid, et nad ei kavatse kunagi e-sigarette kasutada.

Michael Siegel selgitab paljusi viise, kuidas see võib põhjustada eelvarvamusi. Põhiprobleem on see, et inimene, kes ütleb, et ta ei kavatse kunagi e-sigaretti proovida, on ilmselt enda võimes suitsetamisest loobuda piisavalt enesekindel ning ilmselt ka tänu sellele õnnestub.

Ühtlasi, nagu eelmised „e-sigaretid ei aita suitsetajatel loobuda“ uuringud, ka see vaatles inimesi, kes on veipinud vähemalt ühe korra minevikus, mitte otseselt suitsetajaid, kes üritaks tubakast loobuda e-sigarettide abiga.

Uuringu analüüsid:

E-sigaretid

18 – Teaduslik ülevaade e-sigarettidest

Loe artiklit

See on e-sigarettide kohta esitetud tõendite süstemaatiline ülevaade, mis hõlmab endas nii ohutusküsimusi kui ka e-sigarettide eeliseid suitsetajatele, kes üritavad suitsetamisest loobuda.

Mida avastati

Autorid järeldavad, et ei ole tõestatud, et e-sigaretid aitavad suitsetajatel suitsetamisest loobuda; et e-sigaretid põhjustavad „siseruumides õhusaastet“; et e-sigaretid ähvardavad suitsetamist renormaliseerida.

Ülevaade aga tunnistab siiski, et e-sigaretid on sigarettidest ohutumad.

Mis on selles valesti?

Selline ülevaade näeb päevavalgust siis, kui kogutakse kokku kõik need madala kvaliteediga uuringud, mida siin lahatud on, ühte paberisse, mainida mokaotsast parema kvaliteediga uuringuid (kuid üldiselt neid ignoreerida) ja seejärel antakse arstidele ja seaduste kujundajatele terve rida soovitusi.

Näiteks järeldavad autorid, et e-sigaretid ei aita suitsetajatel suitsetamisest loobuda ja tsiteerivad seejärel selle toetuseks viite uuringut.

Arva ära, mis uuringud need on?

Need samad uuringud, mida siin juba eelnevalt lahti seletasime ja sarnased uuringud. Teate küll, need mis isegi ei küsi, kas osalejad proovivad üldse suitsetamisest loobuda ja hõlmavad konkreetselt ainult neid suitsetajaid, kes on juba proovinud veipimist, kuid pole edukalt suitsetamisest loobunud.

Analüüs

Dr. Michael Siegel: Glantz review article is little more than an unscientific hatchet job on e-cigarettes

Järeldus – rämpsteadusega ei saa suitsetajaid aidata

Neid uuringuid tsiteerivatel inimestel on üks ühine joon.

Nad on mures e-sigarettide võimalike ohtude pärast. Nad muretsevad, et mittesuitsetajad ja lapsed võivad hakata veipima, kuid jäätakse mulje, et need e-sigaretid on ohutud. Nad muretsevad, et e-sigaretid pole nii turvalised, kui tundub. See on täiesti mõistetav ja me tõepoolest peame neid võimalusi uurima.

Suur probleem on aga see, et sellised sõnumid ei lähe ainult mittesuitsetajatele, vaid jõuavad ka suitsetajateni. Nende suitsetajateni, kes kaaluvad tubakast loobumist ja e-sigaretile üleminemist. Nende inimeste jaoks on väga keeruline sassis ja vastuoluliste väidetega võrgustikus navigeerida. E-sigarettide eeliste kahtluse alla seadmiseks ilmselgelt ekslike uuringute tsiteerimine muudab selle protsessi veelgi raskemaks.

Pole ime, et suitsetajatel (ja üldsusel) on e-sigarettidest üha kasvav vale arusaam. Ilma pealkirjade taha kaevamiseta arvaksite kindlasti, et veipimine ei ole hea mõte.

Te võite isegi kõike seda pealiskaudset infot kuulda ja mõelda: „Ma võin ka suitsetada“ nagu ka selle naise poeg, kes Fr. Farsalinosele e-maili kirjutas.

Just sellepärast peaksid e-sigarettide vastased lõpetama selliste uuringute tsiteerimise. Iga hirmu edendava rämpsteaduse kohta tehtud tsitaadi korral suureneb oht, et suitsetaja ütleb: „Ma võin samahästi ka suitsetada“ või halvem „Ma lähen lihtsalt suitsetamise juurde tagasi.“

Kõigile, kes soovivad hoolitseda inimeste tervise eest, peaks see olema täiesti vastuvõetamatu.

Originaalne artikkel: https://www.ecigarettedirect.co.uk/ashtray-blog/2015/11/junk-e-cigarette-studies.html

×