Uudised

E-sigaret: mis on tõde, mis on vale?

E-sigaret on teinud võidukäiku kogu maailmas ning kogunud kiiresti populaarsust ka Eestis. Nagu iga uue asja puhul, on sellegi kohta levinud palju väärarusaamu ja hirmujutte.

Vale nr 1: e-sigaret ei ole suitsetamisest parem

On küll! Mõned Eesti arstid arvavad, et e-sigareti suitsetamine pole tervisekahjude vähendamiseks hea vahend. Näiteks ütleb neuroloog Andrus Lipand, et «kukkumine kaheksandalt korruselt ei ole vähem ohtlikum kui kaheteistkümnendalt». Samas on Euroopa Onkoloogiainstituudi direktor, endine Itaalia tervishoiuminister Umberto Veronesi öelnud, et kui kõik suitsetajad läheksid üle veipimisele, võiks see säästa kogu maailmas 500 miljonit elu. Rahvusvahelise ekspertide kolleegiumi hinnangul (Karger, European Addiction Research Vol. 20, No. 5, 2014) on sigaretid kaugelt ohtlikumad kui e-sigaretid: sigarettide kombineeritud ohuhinnang on 100 punkti, e-sigarettidel vaid 4 punkti.

«Olen veendunud, et nikotiiniga e-sigaretid on tavasuitsudest märkimisväärselt ohutumad. Tubakasuitsus on umbes 4000 kemikaali, e-vedelikus aga vaid paarkümmend tubakasuitsust teadaolevat ainet, mille kontsentratsioonid on kuni 450 korda väiksemad,» ütleb e-sigarettide spetsialist, Nicorexi kaubamärgi esindaja Sven Kotke. Ta rõhutab, et vingugaasi ega vähkitekitavat tõrva veipimisel ei eraldu, sest põlemisprotsessi pole.

Tõsi, pikemaajalisi terviseuuringuid pole jõutud veel teha, sest e-sigaret on selleks liiga lühikest aega turul olnud, kuid seni teada oleva põhjal võib öelda, et e-sigarettidel pole tubakasuitsuga võrreldes tervisele isegi ligilähedaselt kahjulikku mõju. Ka Ekspressi osaluseksperiment koostöös Qvalitase erakliinikuga näitas, et suitsetamise asendamine veipimisega parandas ajakirjaniku tervist.

Paraku on mitmed tervishoiuaktivistid selle asemel, et e-sigaret heaks kiita, asunud seda ründama, kuigi neil pole seejuures mingeid teaduslikke põhjendusi. Neid häirib ainuüksi see, et veipimine «meenutab» suitsetamist.

Vale nr 2: e-sigaretid on suunatud alaealistele

Suur osa e-sigareti vastasest kriitikast on suunatud sellele, et see ahvatlevat alaealisi suitsetama. Tõsiasi on see, et suuremad e-sigareti müüjad, sealhulgas Nicorexi kaubamärgi taga olev ettevõte eCig Group OÜ, kehtestasid oma poodides e-sigarettide müügile vanusepiirangu 18 aastat ammu enne seda, kui seda ametlikult nõudma hakati.

«Nõustume täielikult seisukohaga, et e-sigaretid olgu alaealistele keelatud. Samuti olgu tabu veipimine ühistranspordis või teistes avalikes kohtades, kus see võib teisi häirida,» ütleb eCig Group OÜ juhatuse liige Toomas Viilo.

Eelnõu, millega keelatakse e-sigarettide müük ja kasutamine alaealistele ja e-sigarettide reklaam, on Eestis alles töös.

Mõned väidavad, et e-sigaretid on väravaks tavasigareti juurde. Tegelikkus näitab Kotke sõnul pigem vastupidist: e-sigaret on tõhus moodus tavasigaretist loobumiseks või suitsetamise vähendamiseks.

Kui mõnda aega tagasi oli kuulda hädakisa, et koolides tõmmatakse e-suitsu, siis sellele on olemas lihtne lahendus, nagu näitas Gustav Adolfi gümnaasiumi direktor Hendrik Agur. Ta soovitas kõigil koolidel lisada kodukorda punkt, et e-sigaretid on keelatud. See võtab tema sõnul aega 15 minutit.

Vale nr 3: e-sigaretid pole mõeldud suitsetamise mahajätmiseks

Arstide Liidu esindaja Andres Lipand ütleb, et tootja pole e-sigaretti kavandanud tavasuitsetamisest loobumiseks. See ei vasta tõele. Esimesena 2004. aastal e-sigaretist kommertstoote teinud hiinlane Hon Lik tõi selle turule just nimelt suitsetamise mahajätmise ja asendamise tootena.

«Näeme pidevalt enda esinduskauplustes kümneid aastaid suitsetanud inimesi, kes lähevad päevapealt üle e-sigaretile. Inimesed räägivad, kuidas ununenud lõhnameeled taastuvad, köhahood kaovad ja võhm tuleb tagasi – trepid pole enam raskuseks,» ütleb Kotke. Tema sõnul pole kahtlust, et e-sigaret on efektiivne vahend sujuvaks suitsetamisest loobumiseks. Seda kinnitavad ka tuhanded inimesed e-sigareti-teemalistes internetifoorumites.

Tavaliselt minnakse vähehaaval üha väiksema nikotiinisisaldusega vedelike peale üle, kuni lõpuks tõmmatakse nikotiinivaba e-vedelikku, ja sellegi saab lõpetada – nikotiinita vedeliku tõmbamine ei tekita sõltuvust. Isegi kui e-sigaretiga õnnestub vaid suitsetamist vähendada, on see samm tervislikuma eluviisi poole.

Tänapäeval on e-sigaretil mitu võimalikku funktsiooni: suitsetamise mahajätmine, selle asendamine või vähendamine.

Vale nr 4: e-sigaret rikub teiste tervist

Paljudes asutustes võib teadmatusest tekkida tahtmine veipimine täielikult keelata või suunata veipijad suitsuruumi. See on vale, sest veipija rikub tubakasuitsu sisse hingates samamoodi oma tervist nagu iga mittesuitsetaja.

E-sigaretist eraldub peamiselt aromatiseeritud veeauru, sest nikotiin jääb suuresti tõmbaja organismi. Teistele inimestele ei teki kaudse suitsetamise terviseriske nagu tavasuitsetamise korral. «Tõsi, näkku pole mõtet e-suitsu puhuda, samuti võib siseruumides liiga lähedal e-suitsetamine teisi häirida, mistõttu sellesse tuleb suhtuda vastutustundlikult,» märgib Nicorexi kaubamärgi esindaja Sven Kotke. Erasektorile võiks tema sõnul jääda endal otsustusõigus, kas ja kus tohib veipida.

USA Rahvusliku Biotehnoloogia Infokeskuse NCBI uuring kinnitab, et e-sigarettide tõmbamisel eraldub tavasuitsudega võrreldes väga vähe kõrvalprodukte, mis ei kujuta ohtu inimeste tervisele. Uuringus järeldatakse, et ei teki ka mõõdetavat riski vähihaiguseks. Teiselt poolt kujutab passiivne tubakasuitsu sissehingamine uuringu andmeil kõrvalseisjatele märkimisväärset riskiallikat ja vähiohtu.

Vale nr 5: e-sigaret on ravim või tubakatoode

Kitsarinnalised poliitikud on üritanud võrdsustada e-sigarette tubakatoodetega või ravimitega, kuid e-sigaret pole kumbagi.

E-sigaret ei sisalda tubakat ja selle tõmbaja ei põleta seda. «Küll aga oleme nõus sellega, et e-sigareti reklaam oleks piiratud, et see ei ahvatleks alaealisi,» ütleb Toomas Viilo. Seda nõuab ka uus tubakadirektiiv.

E-sigarette ei tohiks rangelt ravimina määratleda, sest siis võib neid müüa ainult apteekides. «See piiraks e-sigarettide valikut ja kättesaadavust, tõstaks hinda ja teeks põhjendamatu kingituse kahele monopoolsele apteegiketile, kes saaksid turu omavahel ära jagada,» kritiseerib Kotke. «Miks peaks e-sigaretid olema oluliselt halvemini kättesaadavad kui tavalised sigaretid?» küsib ta.

Euroopa Parlament otsustas mitte määratleda e-sigarette ravimitena, kuid liikmesriikidele, sh Eestile, jääb siiski võimalus seda teha.

Praegu kogub hoogu Euroopa Liidu tasemel kodanikualgatus, millega tahetakse e-sigarette määratleda üldotstarbeliste vabaajatoodetena, mitte meditsiiniliste seadmete ega tubakatoodetena, ja seda nende nikotiinisisaldusest olenemata. Algatus on internetis kogunud ligi 70 000 allkirja.

«Veipijad teevad e-sigarette valides küpse, vastutustundliku ja eraelulise otsuse. See aitab neil maha jätta või vähendada harjumust, mis nõuab Euroopas igal aastal sadu tuhandeid inimelusid,» öeldakse algatuse manifestis. «Käed eemale veipimise vabadusest!»

Vale nr 6: e-vedelik võib tappa

Mõningatel on tekkinud eksiarvamus, nagu külvaks e-vedelik surma. On tõsi, et USAs on kasvanud e-vedeliku neelamisega seotud hädaabikõnede arv. Tegelikult pole e-vedeliku manustamisse võimalik surra, sest nikotiiniga e-vedeliku neelamisel on organismi automaatne kaitsereaktsioon äge okserefleks. E-vedelikku on kogu maailmas surnud ainult üks inimene, kes tahtis teha enesetappu ja süstis endale selle veeni, sest alla neelates ta end tappa ei suutnud.

Nikotiini sisaldava e-vedeliku neelamine pole kindlasti soovitatav ega tervisele hea, kuid see ei tapa. «Tähtis on, et lapsevanemad, kes kasutavad e-sigaretti, hoiaksid seadmed ja e-vedelikud lastele kättesaamatus kohas, see on elementaarne,» ütleb Sven Kotke.

E-vedeliku väikses koguses neelamisel tuleb see välja sülitada ja suu korralikult ära loputada. Oksendamise puhul on organism end puhastanud ja pole muud teha, kui vedelik ära pühkida.

Vale nr 7: e-sigaretid on natuke keelatud

Europarlamendis vastu võetud tubakadirektiivi kohaselt võib e-sigarette vabalt müüa. Piiranguks on vaid e-vedelike nikotiinisisaldus, mis ei tohi olla suurem kui 20 mg/ml. «See on mõistlik, sest enamasti tõmmataksegi sellest väiksema nikotiinisisaldusega vedelikke,» ütleb Toomas Viilo. E-sigareti tooteid ei tohi müüa alla 18-aastastele. Pakendil peab olema terviseohu hoiatus (nikotiin). Müüjad peavad esitama loetelu kõikidest tootes sisalduvatest koostisainetest. Seda tegi Nicorexi kaubamärgi all e-sigareti tooteid müüv eCig Group juba enne europarlamendi otsust.

Vaatamata europarlamendi direktiivile (mille liikmesriigid peavad heaks kiitma) kehtib Eestis ravimiameti määrus, mille kohaselt nikotiiniga e-vedelikud (üle 1,5 mg või nikotiini kontsentratsioon tootes üle 4 mg/ml) on ravimid, mida tohib müüa ainult apteekides. Ravimite sisse- ja väljaveoks ning müügiks on vaja erilubasid. Kuna need on arutult kallid, pole Eestis ühelgi nikotiinisisaldusega e-sigareti vedelikul müügiluba. Toomas Viilo sõnul on tegemist turu lämmatamisega, sest samas saab nikotiiniga e-vedelikke tellida teistest Euroopa Liidu riikidest. «Näiteks Nicorexil on Läti haru ja e-pood,» märgib Viilo.

Ravimiameti seisukoha järgi tohiks neid siiski tellida vaid ametlikest internetiapteekidest, kui ravim vastab Eestis kehtivale ravimi müügiloale. Sellel nõudel on aga vähe seaduslikku vettpidavust, kui lähtuda näiteks euroliidu aluspõhimõtteks olevast kaupade vaba liikumise printsiibist. Ravimiamet on Eestis juba mitu korda oma liigsete piirangute tõttu kohtus kaotajaks jäänud.

Europarlamendi saadik Indrek Tarand on öelnud, et Eesti ametkondade tegevusetus pole õigustatud. «Võib ju öelda, et tark ei torma, aga seni võivad tarbijad riskida oma tervisega, tellides teadmata koostisega asju, ning kannatab riigi maksundus ja ettevõtlus, kui ei lasta e-sigarette müüa ilma liig kallist ja aeganõudvat ravimilitsentsi taotlemata,» ütles Tarand.

Sven Kotke tõdeb, et targem on eemale hoida odavatest ja kaheldava kvaliteediga e-vedelikest, eelistades tuntud kaubamärke, mis tahes-tahtmata on ka veidi kallimad. Ta toob näite: «Praegu on arstide levinud argument, et me ei tea, mida kaugemas perspektiivis teeb limaskestade kuivamine». «Nicorex on selles osas teenäitaja, sest oleme enda vedelikes selle probleemi kõrvaldanud. Nicorexi e-vedelikud sisaldavad maailmas ainsana essentsõlisid, mis niisutavad limaskesti ega tekita nende kuivamist,» lisab Kotke.

Praegu kooskõlastamisel oleva tubakaseaduse eelnõuga keelataks selgesõnaliselt ära e-sigarettide tarvitamine alaealistel, samuti e-vedelike toimetamine Eestisse postiga. Sotsiaalminister Taavi Rõivas, kellest vahepeal on saanud peaminister, on kinnitanud, et e-sigaretid ei kao Eestis vabaturult: apteeki suunataks vaid kangema nikotiinisisaldusega vedelikud.

 

__________________________________________________________________________

Mis on e-sigaret?

  • E-sigaret on moodne vidin, mis koosneb akust, kuumutuselemendist, aurustist ehk atomiseerijast ja huulikust. Aku annab voolu, kuumutuselement muudab aurustis oleva e-vedeliku auruks, mis huuliku kaudu sisse hingatakse ja suitsuna välja pahvitakse. Seda tegevust on hakatud nimetama veipimiseks. E-sigaret tossab, kuid ei haise, selle aroom hajub sekunditega.
  • E-vedelik sisaldab glütseriini, mis on ka toiduainete koostisosa, propüleenglükooli, mida kasutatakse näiteks pidudel tossumasinates, ja erinevaid maitselisandeid. Vedelik võib sisaldada nikotiini rohkem, vähem või üldse mitte.
  • E-sigaret patenteeriti 1963. aastal, kuigi idee on olnud õhus juba 1920. aastatest. Tööstuslikult hakati e-sigarette tootma palju hiljem. Hiinas tulid uut tüüpi e-sigaretid müügile 2004. aastal, Eestis on järgmise põlvkonna e-sigaretid populaarseks muutunud viimase paari aastaga. Nicorexi kaubamärgi esindaja Sven Kotke hinnangul lisandub e-suitsetajate ridadesse iga kuuga mitusada inimest, kellest enamik tahab suitsetamist vähendada või tervislikuma alternatiiviga asendada.
  • Kui 2008. aastal müüdi üle maailma vaid 50 000 e-sigaretti, siis 2012. aastal juba 3,5 miljonit. Bloombergi analüütikud ennustavad, et sel aastal jõuab e-sigarettide äri 1,5 miljardi dollarini, 10 aasta pärast aga võib juba kasvada suuremaks kui tubakatööstus.
  • Veipimisest on saanud omalaadne subkultuuriline nähtus, umbes nagu motofännid või autohuvilised. Nii mõnigi käsitleb veipimist ja modifitseeritud e-sigarettide koostamist hobina. Kogenud e-vedelike testijate muljeid loetakse nagu veiniarvustusi, e-sigarettide spetsialiste kuulatakse nagu arvuti riistvara eksperte: kuidas saada maksimaalset maitseelamust või suuremat aurupilve ….
     



« Tagasi kõikide uudiste juurde